15.05.201818:35

22. aprillil Kiili Spordihoones toimunud Harjumaa 2018. aasta meistrivõistlustel meeste võrkpallis jõudis Eesti võrkpalli grand old man Mati Koorep (71) erakordse teetähiseni – finaalmängus Lotus Timber/Neemeco - Kiili Spordiklubi I (2:1) teise kohtunikuna tegutsenud Mati Koorepil oli see kohtunikukarjääri 7001. mäng.

Ühtlasi olid Harjumaa meistrivõistlused Eesti võrkpalliliidu kohtunike toimkonna esimehel Mati Koorepile 1 503-ks (!) turniiriks. Need on lausa ulmelised numbrid ja tunduvad uskumatutena, kuid Mati Koorepi kohtunikutegevuse ”raamatupidamises” on kõik mängud täpselt kirjas.  

Mati Koorepi võrkpalliga seotud tegevuse hulka kuulub praegu kogu Eesti võrkpallivõistluste kohtunikutegevuse korraldamine, suurematel võistlustel nõuetekohase kohtumõistmise tingimuste tagamine, kohtunike ja kohtunik-sekretäride koolitamine. Mati Koorepi „raamatupidamises“ on kirjas 106 A-, B-, C-litsentsiga ja 180 D-litsentsiga kohtunikku, lisaks veel 59 A-, B- ja C-litsentsiga kohtunik-sekretäri - seega kokku ligi kolm ja poolsada inimest. Nende hulgas on piirkondlikke, liiga- ja rahvuskategooria ning rahvusvahelise kategooria kohtunikke.

Mati Koorepil on oma kohtunikutegevuse kohta koostatud kuus paksu kroonikaraamatut, kuhu on apteekri täpsusegas talletatud aastakümnete jooksul kohtunikutegevusega seotud sündmusi. Ta on olnud võrkpallikohtunikuks 49 riigis ja vilistanud kokku 99 erineva riigi võrkpallivõistkondade mänge.

Kõik kohtunikutegevuse tähtsad üksikasjad pani Mati Koorep 1987. aastal koostatud raamatusse „ Võrkpallikohtuniku tegevuse metoodika“, kus ta selgitab võrkpallimäärustiku keerulisemaid mängusituatsioone. Seoses võrkpalliga on Mati Koorep puudunud põhitöölt väga palju päevi, näiteks 1986. aastal 135 päeva.

 

Tagasivaade möödanikku

 See päris algus on Matil täpselt kirjas – 2. juunil 1959 Märjamaa rajooni meistrivõistlustel Vigala Põllutöökooli ja Koluvere koloonia (Vigala võitis 3:1) vahelise mängu esimese kohtunikuna (teist kohtunikku ei olnud) tegutsemisest algas, siis vaid 12-aastase, Mati siiani kestev võrkpallikohtuniku karjäär.

1972. aastast kuni tänaseni (46 aastat) on Mati Eesti Võrkpalli Liidus erinevaid ülesandeid täitnud ja istub kohtunike esindajana EVF-i juhatuse igakuistel koosolekutel tänini.

1975 – 1991 kuulus Mati Koorep NL-i Võrkpalliföderatsiooni kohtunikekogu metoodilisse komisjoni, viimased 5 aastat oli selle komisjoni esimees ja NL-i kohtunikekogu aseesimees. Suurriigi võrkpallikohtunikke koolitas ta 15 aastat. 17 korda valiti Mati Koorep NL-i aasta 10-ne parema vilemehe hulka, Eesti parimate hulka 44 korda.

26 aastat (1966 – 1992) vilistas Mati Koorep NL-i meistrivõistluste kõrgliiga mänge, seejuures kuni aastani 1981 oli ta NL-i võrkpalli kõrgliigas kõige noorem kohtunik. Selle aja jooksul on ta kohtunikuna tegutsenud kõikidel NL-i tähtsamatel võistlustel – koolinoorte spartakiaadid ja noorsoomängud, NL rahvaste spartakiaadid (1971 kuni 1986, viiel spartakiaadil vilistanud meeste või naiste finaalmänge), Moskva eelolümpia ja olümpiamängud, Hea Tahte Mängud ning rahvusvahelised Savvini mälestusvõistlused (1976 kuni 1990, 10 korda).

Lisaks vilistas ta veelgi tähtsamatel võrkpallilahingutel nagu Euroopa meistrivõistluste mängud naistele ja meestele, Euroopa meistrite karikafinaalmängud, universiaadide võrkpallivõistlused ja maailmameistrivõistluste finaalturniirid meesjuunioridele ja meestele. Ja muidugi paljud suured rahvusvahelised võrkpallivõistlused ja -turniirid nagu tolleaja maiuspalad – maavõistlusmängud NL – Jaapan (1975 ja 1987)  ja kaks turneed Suure lombi taha NL – USA maavõistlused (1986 ja 1989) ning rahvusvahelised karikamängud USA Cup.

Mati Koorep on tegutsenud kohtunikuna ka esimestel rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel 1993. aastal Almerias Hispaanias. Vilemeheks on ta olnud ka korvpallivõistlustel jakohtunikuks kergejõustikuvõistlustel.

 

Elektroonikahuvi tõi Tallinnasse

Vigalas 8-nda klassi lõpetamise järel tahtis Mati maapoisina esialgu minna edasiõppima Õisu Piimandustehnikumi. Selle plaani laitis maha „Jõudi“ kesknõukogu liige Hans Hunt, kes veenis Matit, et kui lähed edasi õppima, siis mine kindlasti Tallinna Polütehnikumi. Nagu hiljem selgus oli see Mati hilisema elu ja tegevuse seisukohalt väga õige soovitus.

1962. aastal jätkaski Mati Koorep õpinguid Tallinna Polütehnikumis (TPT), automaatika ja telemehhaanika seadmete projekteerimise ja tootmise erialal. Polütehnikumis tegi Mati läbi ka põhjaliku võrkpallikohtuniku koolituse - sooritas kaugõppes edukalt üleliidulise ajakirja „Sportivnõje igrõ“ (Sportmängud) poolt korraldatud võrkpallikohtunike ülikooli õpingud, mille kohta ta sai tunnistuse, kuhu on allakirjutanud Üleliidulise kohtunike kolleegiumi presiidiumi esimees ja ajakirja „Sportivnõje igrõ“ peatoimetaja.

Polütehnikumis õppimise ajal käis Mati neli aastat Sergei Kaškini käe all maadlustrennis ja kaks aastat Roman Kariste juures poksitrennis. Kuid Matil jätkus aega ka Leonid Suti juures võrkpallitrennis käimiseks. Võrkpallis oli Mati niiöelda sparringupartneriks tol ajal konservatooriumis õppinud Mati Palmile (hiljem tuntud ooperilaulja), kes käis üksinda õhtuti kaks korda nädalas TPT võimlas võrkpallitrenni tegemas. Hiljuti olid mehed kokku saanud ja meenutanud neid võrkpallitreeninguid.

 

Teismelisena „Kalevi“ spordihalli avavõistlusel kohtunikuks

Polütehnikumis õppimise ajal viis võrkpallitreener Leonid Sutt Mati kokku tolleaja tuntud võrkpallikohtuniku Paul Sutiga. Viimane oli julge avantürist ja saatis Eesti naiste meistrivõistluste väga tähtsale mängule, „Kalevi“ spordihalli avavõistlusele, kus kohtusid Tallinna „Kalevi“ ja TRÜ naiskonnad, teiseks kohtunikuks vaid 15-aastase noore ja rohelise Mati Koorepi. Esimene kohtunik oli NL-i 10 parema kohtuniku hulka kuulunud Inta Below. „Ma värisesin seal all posti kõrval kogu selle aja kõvasti,“ meenutab Mati.

Paar aastat hiljem kohtus Tallinna Polütehnikumi võistkond (17-aastane Mati oli võistkonna kapten) Tallinna Ehitus-Mehhaanika Tehnikumiga, kus mängisid Tarvi Uljas, Martin Kraaner, Lembit Rahuoja ja teised hiljem tuntud võrkpallurid. Mängu kohtunikud olid tunnustatud vilemehed Heino Steinberg ja Georg Zahharov. „Vaidlesin kohtunikega mängusituatsiooni tõlgendamise üle ja siis saadeti mind saalist välja. Elus esimest ja viimast korda. Mängu võitsime meie,“ meenutab Mati.

 

Töömehetee, õpingud ja sport käsikäes

Pärast Polütehnikumi lõpetamist (1966) telemehhaanik-automaatikuna asus Mati konstruktorina tööle Eesti Teaduste Akadeemia Spetsiaalsesse Konstrueerimis Büroosse. TA SKB valmistas meditsiiniseadmetele lisaks ka NL-i kaitsetööstuse keemialuure tehnikat. Nendele seadmetele paigaldati NL-is valmistatud personaalarvutid

Töö kõrvalt jätkas Mati elektroonikaõpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi õhtuses osakonnas. Võttis ühe aastaga läbi kahe aasta kursuse programmi. Kolmandal kursusel eriala suleti õppijate arvu kokkukuivamise tõttu ja seetõttu võttis Mati dokumendid instituudist välja.

1969. aastal asus Mati õppima Novosibirski Riiklikku Arhitektuuri- ja Kunstiakadeemiasse tööstusdisaini ja kompositsiooni erialal ning siirdus 1972. aastal sealt edasi Barnauli Altai Riiklikku Tehnikaülikooli, mille lõpetas 1973. aastal tööstusdisaini erialal kõrgema taseme spetsialistina.

 Järgmisel, 1974. aastal jätkas Mati kõrgkooliõpinguid ja viis sisseastumisavalduse Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti, mille lõpetas 1978. aastal idamaiste võitlusviiside ja maadlustreeneri diplomiga. Seega on Mati õppinud neljas kõrgkoolis ja nendest kahe ka lõpetanud.

Aastail 1981 – 1983 täiendas Mati Koorep oma juhtimisalaseid teadmisi Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudis.

Paljud Võrkpalli Liidus kasutusel olnud karikad, märgid, medalid, embleemid ja muu atribuutika on Mati Koorepi käe poolt joonistatud – ta ju kõrgesti koolitatud disainer. 

Mati Koorep ütleb, et juhused on tema elus suurt rolli mänginud. Selliseid juhuseid-killukesi on ta kirjapannud umbes sadakond ja uusi sünnib mälusoppidest tasapisi juurde.

 

Järgnevalt mõned mälestuskillud

 1966. aastal saatis Eugen Below verinoore Mati Koorepi (19) Donetskisse NL-i naiste esiliiga mänge vilistama. Kohapeal selgus, et need olid hoopiski NL-i naiste kõrgliiga mängud. Noor vilemees sai raske ülesandega edukalt hakkama ning hindeks 4+. Nendest võistlustest algas Mati Koorepi elus NL-i kõrgliiga mängude vilistamise ajajärk, mis kestis 26 aastat, kuni 1992. aastani.

NLKP-sse astumine avas ukse välismaa kohtunikupukki. Mati Koorep ei olnud NLKP liige, ei olnud abielus ja tal oli must minevik. Ta kuulus Eesti Teaduste Akadeemia SKB insener-tehniliste töötajate kategooriasse (s.t., et oli oht, et ta võib tähtsaid tehnilisi saladusi riigist välja viia) - seega ei võinud tollane riik lubada sellisel mehel välismaale minna. 1985. aastal andis Matile soovituse parteisse astumiseks Teaduste Akadeemia asepresident akadeemik Gustav Naan ise. Nüüd võeti Mati kohe parteisse ja kõik teed olid vabad, avanesid uksed välismaa võrkpallivõistlustele vilistama minekuks.

1986. aastal Moskvas Hea Tahte Mängudel kohtunikuna tegutsemise järel saadeti Mati kohe Ameerikasse USA Cup karikavõistlustele (osalesid Itaalia, Kuuba, USA, NL) vilistama. Pärast seda karikaturniiri järgnes USA – NL maavõistluste turneel kohtunikuna tegutsemine üheksas Ameerika linnas – San Diego, Colorado Springs, New York, Washington, Philadelphia, Springfield, Standford, Sacramento ja Los Angeles. Ja 1989. aastal – Seattle, San Francisco, Irvine, Los Angeles, Dallas, Detroit jt.

Kohe kui Mati Ameerikast tagasi jõudis oli ta Leningradis, NL-i Rahvaste spartakiaadil naiste finaalturniiril esimese kohtunikuna vilistamas Moskva ja Vene Föderatsiooni mängu ja nagu hiljem selgus oli see esikoha mäng. Pärast mängu pandi Mati ootamatult lennuki peale ja saadeti Prantsusmaale meeste MM-finaalturniirile vilistama. Sinna pidi küll esialgu sõitma tollane NL-i parim vilemees (aserbaidžaanlane  Ramiz Samedov), kuid mees oli Jaapanist tagasi tulles jäänud NL-i tollis vahele ja nii saadetigi asendusmeheks Mati. Prantsusmaa erinevates linnades vilistas ta Itaalia, Prantsusmaa, Hiina, Venezuela, Bulgaaria, Brasiilia, Kuuba ja Jaapani mänge.

 

Venemaa igihaljas treener Nikolai Karpol

1988. aastal Moskvas NL-i karikavõistlustel naistele vilistas Mati esimese kohtunikuna AKSK ja Sverdlovski „Uralotška“ vahelist finaalmängu. Pärast teist geimi, kui Sverdlovsk oli jäänud 0:2 kaotusseisus, eemaldas Mati saalist Sverdlovski naiskonna peatreeneri Nikolai Karpoli. Karpol oli üldiselt soliidne mees, ametilt matemaatika õpetaja, kuid mängu ajal läks väga põlema, läks endast välja, karjus ja lõugas. Mati kutsus teise kohtuniku enda juurde ja tegi teatavaks, et saadab Karpoli saalist välja. Ja näe imet – mängu võitis seejärel hoopiski 3:2 Sverdlovski  „Uralotška“.

Pärast mängu lõppu tuli tribüünilt alla pikk, soliidne mees Nikolai Rõžkov (toonane NSVL-i Ministreite Nõukogu esimees), vana võrkpallimängija (mänginud Donetskis), keda Mati tundis. Nikolai Rõžkov oli Sverdlovski Uralmaši peadirektor-patroon.

 Rõžkov tänas Matit selle eest, et ta eemaldas Karpoli saalist ja soovitas tulevikus juba enne mängu algust (!) Karpol saalist välja saata, et naiskond saaks rahulikult mängida. Mati on Karpoli veel paaril korral saalist ära saatnud. Karpol ei ropendanud mängu ajal vaid riidles mängijatega väga kõvasti.

 

Nikolai Karpol president Putini vastuvõtul

27. aprillil 2018 autasustas Venemaa president Vladimir Putin Kremlis maailma kõige tituleeritumat võrkpallitreenerit Nikolai Karpoli tema 80. sünnipäeva (1.05.2018) puhul. Auhinna nimi on Töökangelase orden. Nõukogude aja Tööpunalipu orden Karpolil juba oli. NL/Venemaa naiskonna juhendajana on Karpol võitnud kaks olümpiakulda (1980, 1988), ühe maailmameistri- ja kaheksa Euroopa meistritiitlit. Tähelepanuväärne on fakt, et Karpol töötab treenerina tänini paljukordse Venemaa meistri Sverdlovski/Jekaterinburgi Uralotška naiskonna eesotsas.

Mati Koorep on mõistnud kohut ka Eesti võrkpallimeeskonna 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel Eesti kõigi aegade kõrgeimale (11.) kohale tüürinud peatreeneri Gheorghe Cretu enda tegemiste üle võrkpalliväljakul. Sotsialismimaade „Dünamiaadide“ („Dünamo“ süsteemi) karikavõistluste finaalturniiril saavutas Gheorghe Cretu Bukaresti „Dinamo“ meeskonnaga 1986. aastal neljanda koha ja 1988. aastal viienda koha.

 

Mõned killukesed seoses Eesti võrkpalliga. Avo Tasase imelised tõsted selja taha

1978. aastal toimus Tallinna „Kalevi“ spordihallis Eesti meistrivõistluste mäng Pärnu Kolhoosidevahelise Ehituskontori (KEK) ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TPedI) meeskondade vahel. Meeskondade mängueelset soojendust jälgis mängu esimene kohtunik Mati Koorep. Pärnu KEK-i mängija Aavo Tasane ütles Mati Koorepile: „Mis sa siin niisama seda soojendust ikka vahid, parem veame kihla pudeli Armeenia konjaki peale, et ma võin tõsta palli tsoonist 3 minu selja taga oleva antenni tipu otsa“. Selle peale kostis Mati Koorep, et üks kord võib ju nii kobistada küll. Oma ettepaneku kinnituseks lubas Aavo Tasane kolmest katsest vähemalt kahel korral tõsta palli oma selja taga oleva antenni tipu otsa. 

Mati Koorep, kes teadis väga hästi, kuivõrd hea on Aavo Tasase sööduoskus, oli ta siiski kindlalt veendunud, et nii täpselt seljataha antenni tippu palli sööta on peaaegu lootusetu üritus ja seetõttu nõustus ta kõhklemata Aavo Tasasega kihla vedama. 

Lahendus võttis kõiki lähedalolnuid sõnatuks - Aavo Tasane seisis võrgu ääres tsoonis 3 seljaga antenni poole. Väljaku vastaspoolelt pallis Heigo Nikolai, pallingu võttis vastu Uno Õuekallas ja suunas palli 3 tsooni Aavo Tasasele. Mati Koorepi ja kõigi hallis viibinute imestusel ei olnud äärt ega otsa, sest – Aavo Tasane tõstis palli kõigil kolmel korral täpselt oma selja taga oleva antenni tipu otsa. Tundub uskumatu, kuid on ometi tõsi! Selgituseks, et Aavo Tasane (pikkus 189 cm, hüppevõime 105 cm) tuli 1971. aastal NL-i juunioride koondise põhisidemängijana Euroopa meistriks. 

Võrdluseks siia, et Eesti kõige tituleerituima võrkpalluri (EM juunioride meister 1971 ja 1973 ning EM meister 1975,1977,1979,1981 ja 1983, MM meister 1978 ja 1982 ning olümpiavõitja 1980) Viljar Loori (pikkus 196 cm) hüppevõime oli vaid 95 cm. 1978. aasta MM-l Itaalias Roomas valiti MM-i direktoriaadi poolt Viljar Loor turniiri sümboolsesse koondisse. Alagrupimängus Itaaliaga (tuli hiljem NL-i järel teiseks) tegi Viljar Loor sõna otseses mõttes imet – ta ei eksinud mängu üheski elemendis mitte ainsatki korda – ei pallingul, servi vastuvõtul, kaitses, blokis ega rünnakul. Lõi peaaegu kõik tõsted punktiks. NL-i koondise teadusgrupi liikmed vangutasid imestusest päid, midagi niisugust polnud nad varem näinud.   

NL-i koondise peatreeneriks oli siis Leningradist pärit Vjatšeslav Platonov, kelle juhendamisel võitis NL 8 aasta vältel rahvusvahelisel areenil kõik, mis võita oli – OM-kulla, 2 MM-tiitlit, 6 EM-kulda, 3 maailma karikat. Platonov rõhutas (ma olen Käärikul osalenud tema treenerikoolitustel): ”Treener peab olema suur psühholoog, veelgi enam, ta peab olema isegi hüpnotiseerija, kes oskab võistkonda algavaks mänguks psühholoogiliselt ettevalmistada“. Platonov (suri detsembris 2005) oli üks kahest meeste treenerist, keda koos Julio Velascoga märgiti ära 20.sajandi maailma parimate autasustamisel.

 NL-i ühel parimal põhipommitajal Ivan Bugajekovil (pikkus 185 cm) oli hüppevõime 115 cm (!). Võrdluseks siia, et kergejõustiku kõrgushüppe omaaegse maailmarekordimehe Valeri Brumeli (pikkus 185 cm, maailmarekord 228 cm) hüppevõime oli samuti ”vaid” 115 cm. Kuid võrkpalluriks teiselt planeedilt võib pidada Kuuba meeskonna kauaaegset kaptenit (1976. aasta Montreali OM-ilt pronksmedal) Ernesto Martinezi (pikkus vaid 178 cm), kelle hüppevõime oli lausa ulmeline 135 cm!!

 

Ilmeksimatu ei ole ükski kohtunik

2001. aasta Eesti MV poolfinaalmängus Tallinna Audentes/Herrmanni ja Tartu Pere Leib/Cibuse meeskonna vahel juhtus mängu esimesel kohtunikul Mati Koorepil piinlik vahejuhtum. Otsustavas viiendas geimis seisul 15:14 Tartu kasuks lõid tartlased palli tallinlaste väljakupoolele. Mängu teine kohtunik ja piirikohtunikud selles mingit rikkumist ei fikseerinud, kuid Tallinna mängijad apelleerisid, et pall tuli nende poolele väljaspoolt üleminekuala. Esimene kohtunik kutsus nüüd piirikohtuniku enda juurde ja küsis temalt, kas pall lendas Tallinna meeskonna väljakupoolele väljastpoolt antenni. Piirikohtunik väitis kindlalt, et pall ei lennanud väljastpoolt antenni. Mati Koorep andis seejärel pallimängimise võidu ehk siis geimi ja ka kohtumise võiduks vajaliku 16-nda punkti Tartu meeskonnale.

Tulnud kohtunikupukist alla otsustas Mati Koorep veelkord küsitleda piirikohtunikku antud situatsiooni kohta. Piirikohtunik jäi oma otsuse juurde, et pall ei lennanud Tallinna võistkonna poolele väljastpoolt antenni, kuid lisas, et pall lendas üle antenni. Nüüd sai Mati Koorep aru, et oli langetanud väära otsuse ja kutsus võistkonnad tagasi väljakule mängu jätkama. Mängu jätkati seisult 15:15. Viienda geimi võitis 17:15 Tartu meeskond ja kogu mängu tulemusega 3:2 ning pääses finaali mängima ESS Pärnu Võrkpalliklubi vastu.

 

Koostöö väliskolleegidega

Mati Koorep suhtleb praegu Venemaa, Läti, Poola ja Leedu endiste tippkohtunikega. Jutuks on määruste tõlgendamine ja teised kohtunikutöö üksikasjad ning päevaprobleemid. Perioodiliselt on ta ühenduses ka Venemaa võrkpallikohtunikekogu esimehe ja FIVB kohtunike komisjoni sekretäri Sergei Titoviga.

Vahetevahel võtab Mati Koorep ühendust FIVB reeglite komisjoni liikme poolakas Jacek Spisakiga, et saada infot, mis on teoksil reeglite moderniseerimisel ja muutmisel. Läti ja Leedu kohtunike juhtidega arutab Mati Koorep Lätis ja Leedus toimuvat ning kuidas tuua kohtunikutöö juurde rohkem noori.

”Eestis on probleemiks see, et noored andekad kohtunikud, kes on jõudnud tippkohtunike taseme lähedale, jätavad seejärel kergekäeliselt kohtunikuna tegevuse katki. Põhjusteks tuuakse muud väljakutsed - pere, töö ja mitmesugused hobid,” tunneb tuleviku pärast muret Mati Koorep, kes on praktiliselt kõikide hetkel tegutsevate Eesti võrkpallikohtunike õpetaja otsesel või kaudsel moel.

24. mail saime rõõmustava uudise - Rahvusvaheline Võrkpalliliit FIVB tõstis rahvusvahelise kategooria kohtunike Eesti kvoodi seniselt viielt kümnele kohtunikule.

"See on suuresti meie kohtunike toimkonna esimehe Mati Koorepi aastatepikkuse töö tulemus. Oleme Matile selle eest äärmiselt tänulikud ja hea meel on tõdeda, et lisaks tipptasemel mängijatele on meil järjepidevalt peale kasvamas ka tipptasemel kohtunikke," kommenteeris Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur meeldivat uudist.

"See on Eestile suur tunnustus. Kvoodi tõstmine näitab, et meil on kohtunike töös järjepidevust ja potentsiaali ning nüüd on nooremate kohtunike jaoks olemas ka stiimul, mille poole püüelda," tundis headmeelt Mati Koorep.

Eestis on praegu 6 tegutsevat rahvusvahelise kategooria tegevkohtunikku: Toomas Murulo, Risto Strandson, Irina Suhhova, Kristjan Vanaveski, Tiit Kõiv ja Erko Varblane. Rahvusvahelise kategooria kohtunik Margus Kupp on aktiivse tegevuse lõpetanud. Irina Saks on rahvusvahelise kategooria kohtuniku kandidaat ja Mati Koorep on vilistamist lõpetamas.

”Nüüd aitab, küllalt. Enam ma vilistama ei hakka ja eks ole vilistatud ka juba üksjagu aega, 2. juunil saab täis täpselt 59 aastat”, ütleb kolme inimpõlve (!) vältel vilemeheametis olnud Mati Koorep.

Kui küsisin Matilt, et mis on tema pikaajalise kohtunikuna tegutsemise põhitõed, mida võiks noorematele soovitada, vastas ta lühidalt ja konkreetselt:

  1. kohtunik peab olema aus ja erapooletu;
  2. kohtunik peab olema täpne ja punktuaalne kõiges. Näiteks: On absoluutselt lubamatu olukord, kus võistkonnad ja pealtvaatajad on saalis mängu alustamiseks valmis, kuid kohtunik hilineb või ei tule üldse kohale. Mati ütleb, et ta ei suuda siiani endale andestada ühte hilinemist Eesti meeste 1.liiga mängule, kui kõik pidid teda ootama 15 minutit. Põhjus oli omapärane - kella ühe tunni võrra edasi keeramise unustamine. 
  3. tähtis on vilistamise oskus. Mängudele tuleb määrata kohtunikke vastavalt nende võimetele. 
  4. Kohtunik peab endale teadvustama, kohtunikuks olemise kirjutamata põhitõde – armastada tuleb võrkpalli ennast, aga mitte iseennast võrkpallis.

Huvitav on teada missugused omadused pidid olema kaugete aegade eeskujulikul vahekohtunikul? Tal pidi olema: Salomoni tarkus, Hiiobi kannatus, Sfinksi vaikimine, Filosoofi rahu, Herkulese jõud, Damaskuse mõõga teravus, Hurdakoera haistmine, Pühvli paksunahalisus ja Viimsepäeva kohtuniku õigused. Ka kõigi nende vooruste omamisel on küsitav, kas suudab vahekohtunik kõigi rahulolemist teenida?

Mati Koorep on põhjatu võrkpallialase mäluga kohtunik ja vilemehena selle ala elav ajalugu, ta on väga eriline inimene ja ainukordne mees võrkpallimängu kohtumõistmises - kohtunik suure algustähega.

Inimesena, nagu mitmed oma ala tipptegijad, jätab Mati Koorep väliselt kompromissitu mehe mulje, kes teisi ei kuula ja teistega ei arvesta. Tegelikult on tegu muheda ja sõbraliku mehega, ausa ja õiglase kohtunikuga, kelle jaoks võrkpall on täitnud kogu tema teadliku elu.

Kuid tundes ja teades Mati Koorepit väga kaua aega, poeb mulle hinge siiski kahtluseussike ja nagu ütleb üks tuntud laulusalm - ei me ette tea, mis ….. .

 

Autor: Hillar Karm, Eesti Spordiajaloo Seltsi juhatuse liige

Kommenteeri uudist

Kas Mati Koorep riputas kohtunikuvile varna?